ÜDI I kirjandusfestival "Röögatus!"

28. oktoobril 2025 toimus TLÜ-s kirjandusklubi ÜDI esimene kirjandusfestival “Röögatus!”, mil päev oli täis kirjandust. Vaatame tagasi ja mõtiskleme, kuidas festival läks.

Alustame algusest. Millalgi läinud suve alul pakkus Jürgen Rooste, et ÜDI võiks korraldada kirjandusfestivali: suuri on Eestis küll, aga oleks vaja midagi uut ja värsket! Suve vältel idee kasvas, kuniks võttis augustis Eesti Kultuurkapitali taotluse kujul konkreetse vormi. Festivali peakorraldajaks sai ÜDI juht Robin Lek. Teda aitasid turundusjuht Nika Brett Udras ja Jürgen Rooste ning galerii 1826 poolt Margus Metsaäär.

Festivali eesmärk oli tuua kokku erinevate kogemuste ja eri vanustes kirjandushuvilised, kirjandusteadlased ja kirjanikud. Päeva alustasid lugemised kooli peal. Astra teadlaste foorumis luges tekste armastatud kirjanik Urmas Vadi, Astrariumis ja Oaasis olid vastavalt ÜDI liikmed ning noored luuletajad Naatan Kask ja Liana Iljas. Järgnes kirjandusviktoriin, mille auhinnad pani välja legendaarne Loomingu Raamatukogu. Suurema osa päevast võttis enda alla konverents, kus osalesid vaheldumisi tudengid ja kogenud kirjandusteadlased. Vestlusringis mõtisklesime, kuidas kirjandus muudab maailma. Õhtu lõpetas loomeõhtu galeriis 1826, kus astusid üles mitmed viimase kümnendi olulisemad luuletajad. Vaatamata hilisele õhtutunnile, jõudsid mõned ka vabal laval üles astuda.

Ühtlasi tähistas “Röögatus!” ÜDI esimest aastapäeva: 2024. aasta 29. oktoobril toimus ÜDI esimene paarikümne osalejaga sündmus. Täpsemalt saad lugeda festivali kava kohta siit.

FESTIVAL PEAKORRALDAJA PERSPEKTIIVIST

Robin

Ma ei uskunud kuni toimumise päevani, et see festival on päris. Mis ma ikka teinud olin? Ainult lugematul hulgal meile saatnud ja vahel harva ka kellegagi näost näkku kohtunud. Aga siis see päriselt juhtus, kõik esinejad olid kohal ja ka kuulajatest ei jäänud puudu, omakokku sadakond inimest. Mitmed neist veel tulid päeva jooksul ja kiitsid nii ideed kui ka korraldust, milles eriti viimastel päevadel enne festivali olin kahtlema hakanud. See tegi südame härdaks ja ongi minu peamine motivaator ÜDI-s: kuna me teeme seda tööd vabatahtlikuna, siis motivatsioon toetub kogemustele ja kõigile ägedatele inimestele, kellega ÜDI asju ajades kokku puutume.

Ma olen ÜDI juhtides lähtunud põhimõttest, et kokku ei tuleks ainult noored, vaid ka vanemad ja kogenumad inimesed. Eesmärk on tekitada dialoogi erinevate põlvkondade ja taustadega inimeste vahel. “Röögatus!” on siiani olnud selle püüdluse tipp ja vahva oli näha, et see õnnestus. Konverentsil esinesid vaheldumisi noored ja vanemad kirjandusteadlased. See oli mõnus formaat ja likvideeris hierarhia õppejõudude ning tudengite vahel, mida toetas õppejõudude endi soojus ja avatus. Kui nad seda poleks, siis ei saaks midagi sellist ka korraldada. Siiski loomeõhtu kaldus vanemate kirjanike poolele – tulevikus tahaks ka seal rohkem noori lavale saada.

Saime meedia sündmuse taha, mis oli hämmastav. Käisime Klassikaraadio kultuurisaates Delta. Müürileht, Sirp ja ERR jagasid infot festivali kohta. 15 minutit enne päeva algust helistati ERR-ist ja sooviti kultuuriuudiste tarvis intervjuud teha. Juba poole tunni pärast olidki nad kohal ja samal õhtul olime Aktuaalses Kaameras. See oli uus ja põnev kogemus. Kartsin meediat vähem, kui arvasin – intervjueerijad olid avatud ning soojad. Mõnus oli rääkida festivalist ja kirjandusest. Omakorda sain tõestada, et noorus ei ole hukas, vaid endiselt on kultuuri- ja kirjandushuvilisi noori, kes tahavad ka ise kultuuriellu panustada. “Röögatus!” näitas taas – nagu ka meie iganädalased sündmused –, et ÜDI moto peab paika: kirjandus ei ole surnud!

Mis edasi? Juba avaladati lootust, et festivalist saaks iga-aastane juhtum. Seda loodame meiegi. Praegu võtame aega natuke puhkamiseks-taastumiseks ja korraldame tavalisi ÜDI sündmusi edasi. Aga väga kaua ei saa oodata – mida rohkem võtta aega festivali korraldamiseks, seda pingevabam see korraldajatele ja mõnusam osalejatele. Seejuures on ka kõik uued ideed ja huvilised oodatud kaasa lööma festivali korraldamises. Võtke meiega julgelt ühendust.

Ma ei teinud seda kõike üksinda ja olen väga tänulik kõigile, kes projekti võimalikuks tegid ja kaasa aitasid. Minu tänusõnad on leitavad allpool.

Minu mõtete kohta noortest ja kirjandusest saab pikemalt lugeda Sirbist. Postituse lõpus on lingid muule meediakajastusele, mida ennist mainisin.

ÜDI TURUNDUSJUHI MÕTISKLUSED

Nika Brett

Kogu kirjandusfestivali korraldamine oli minu jaoks ÜDI-s siiani kõige põnevam ja suurem turundusprojekt. Koos Robiniga panime erilist rõhku sellele, et info jõuaks kõikideni, kes võiksid sellest huvitatud olla. Emma pani paika festivali imelise visuaalse fooni. Ja see tasus end ära! Tänu kogu kulutatud ajale ja tööle sai festival kajastust ka tuntumates uudiste- ja kultuurikanalites, mis oli meie jaoks väga äge.

Festivali päeval olin fotograafi rollis. Marie aitas mind jäädvustamisega konverentsi ajal. Pildistamine oli eriline kogemus, sest sain talletadaseda, kuidas festival päeva jooksul, hommiku algusest õhtu lõpuni kasvas ja kasvas. Nagu lumepall, mis veereb ja muutub üha suuremaks, kogudes endasse kõik need kirjandusesõbrad, kes ühe päeva jooksul meie juurde tulid. Konverentsi ajal hakkasin vahepeal isegi unustama, et pean pildistama. Kaamerasilma kaudu läks minu tähelepanu ettekannete sisule ja kõigile huvitavatele mõtetele, mida esinejad jagasid. Iga ettekandega muutus konverents aina huvitavamaks. Kohale olid tulnud tõelised huvilised. Õhtu lõpus, kui liikusime Tallinna Ülikoolist galerii 1826 ruumidesse, lisandus nii palju inimesi, et see üllatas isegi meid endid. Lumepall oli kasvanud suureks ja toredaks. Terve päev oli väga soe tunne ja tahaks öelda kõigile osalenutele suur aitäh!

Kindlasti oli õppimiskohti ka palju. Nüüd tean, mida järgmisel aastal veel paremini teha, et kõik kirjandussõbrad kokku tuua. Loodan väga, et "Röögatus!" saab traditsiooniks ja et järgmisel aastal kohtume taas – võib-olla veelgi suurema lumepalli sees ;)

OSALEJATE MULJED

Liana

Meie kirjandusklubi ÜDI festival “Röögatus!” lõi ühe toreda, pika ja inspireeriva päeva. Minu jaoks algas päev hommikuse luule ettelugemisega Oaasi kohvikus, kus vaatamata vähesele publikule, oli mõnus sukelduda pooleks tunniks luulemaailma ja alustada oma hommikut täiesti teisiti. Tundsin terve päev rõõmu ja uhkust selle üle, et meie kauaoodatud festival lõpuks toimub. Tore oli näha sõpru, tuttavaid ja uusi nägusid ja mõelda, et sel päeval tõi just armastus kirjanduse vastu meid kokku. Minu jaoks on ÜDI tegevused olulised ning ÜDI-l on tähtis koht minu südames. ÜDI üks eesmärkidest on näidata, et kirjandus ei ole surnud, vastupidi, see on elav, mänguline, põnev, loov. Kirjandus on tegelikult igal pool ja seda võiks olla rohkem ja rohkem. Seetõttu olin väga rahul meie festivali kavaga. Pakkusime erinevaid tegevusi ja elamusi: tekstide avalikud ettelugemised, kirjanduslik viktoriin, konverents, vestlusring ning päeva lõpetuseks mõnus loomeõhtu. Olen tänulik, et meie klubi juht Robin on nii energiline, julge ja parimas mõttes hull inimene. “Röögatus!” oli meile kõigile väga oluline sündmus. Ma olen ülimalt õnnelik, et liigume kogu aeg aina edasi, teeme uusi põnevaid asju, hoiame kirjandust elusana ja toome kokku inimesi, kes seda koos meiega teevad.

Robini tänusõnad

Olen ÜDI algusest peale juhtinud, aga ma poleks seda kunagi saanud teha üksinda. Enne festivali tänusõnasid tahaksin ma tänada tervet rida inimesi, kes on teinud võimalikuks ÜDI loomise ja festivali korraldamise. Kõigepealt kõik, kes aitasid ELU projekti raames ÜDI-le aluse panna: Liisi Iling, Maarja-Liis Mölder, Sevinc Mämmadli, Triinu-Liis Tuhkla ja Emma Leeloo Dillon. Alates kevadest olen ma ÜDI juhtinud koos Liana Iljase ja meie turundusjuhi Nika Brett Udrasega. Algusest peale on meile kujundusi teinud Emma, kes pani paika ÜDI visuaalse stiili ja mida on edasi arendanud ning kinnistanud Nika. Emmaga on kujunduste loomisel liitunud Annabel Kukk ja Elise Britta Aidla. Suur aitäh teile kõigile! Ilma teieta poleks ÜDI see, mis ta on.

Ma ei saa muidugi mainimata jätta ka Tallinna Ülikooli ja Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonda, kes on meid terve selle teekonna vältel toetanud ja üldse teinud võimalikuks ÜDI loomise ning festivali korraldamise. Ülikooli poolt tahaksin tänada eriti Aija Sakovat ja Julia Reinmani, kes on suuremate projektide puhul alati aidanud ja kui ise pole osanud, siis andnud kontakte. Üliõpilaskonnast tahan tänada praegust esimeest Karmen Klaaseni, vabatahtlike koordinaatorit Marie Marcelle Martinsoni ja dokumendihaldurit Heliise Tamme, kes on kõik sel semestril mu paljudele küsimustele vastanud. Eelmisest juhtkonnast tahan tänada esimeest Kärt Kaasik-Aaslavi ja vabatahtlike koordinaatorit Elise Tilka, kes aitasid klubi püsti panna. Aitäh teile kõigile!

Lõpuks festivali juurde. Tahan tänada Jürgen Roostet, kes esialgse festivali idee välja käis ja millest seeme hakkas idanema! Margus Metsaäärt, kes meid loomeõhtul galerisi 1826 võõrustas! Lianai ja Triinu-Liisi, kes mind terve päeva vältel aitasid! Marie Ojamaad ja Nikat festivali jäädvustamsie eest! Ja Nikat muidugi ka selle eest, et ta nii aktiivselt panustas festivali turundamisse! Aitäh teile!

“Röögatust!” toetasid Eesti Kultuurkapital, Rahva Raamat, kes pani välja väikesed kingid kõigile esinejatele, ja Loomingu Raamatukogu, kes pani välja uhked auhinnad kirjandusviktoriini võitjatele. Aitäh kõigile toetajatele!

Ma tahan tänada ka kõiki, kes on meie sündmustel üles astunud, ja kõiki, kes on meie sündmustel osalenud. Ilma teieta poleks ÜDI võimalik ja “Röögatus!” poleks kuidagi edu võtnud. Nagu juba ennist mainitud: meid toidab teadmine, et see, mida me teeme, läheb inimestele korda. Aitäh teile kõigile!

Mis seal ikka... ÜDI tegutseb täiel tuuril edasi. (Taas)kohtumisteni ÜDI sündmustel ja juba järgmisel kirjandusfestivalil!