ÜDI kirjandusfestival
RÖÖGATUS!
Juba 28. oktoobril!
28.10.2025 toimub Tallinna Ülikooli kirjandusklubi ÜDI esimene kirjandusfestival "Röögatus!", mis ühtlasi tähistab ÜDI esimest sünnipäeva (oma esimese sündmuse korraldasime 29.10.2024!). Festivalil jätkub tegemist terveks päevaks: esimesed sündmused algavad 9.45 ja viimased lõppevad 21.00! Tegevusi on igale maitsele: konverentsist loomeõhtuni, kirjandusviktoriinist vestlusringini (vt täpsemalt altpoolt)!
Vahet pole, kas sa oled juba paadunud kirjandusentusiast või alles hakkad mekkima kirjandust, õppejõud või tudeng, õpilane või õpetaja, tööinimene või lihtsalt inimene – tule saa osa kirjandusmelust!
Kõik sündmused on prii pääsuga!
Sündmust toetavad Eesti Kultuurkapital,Rahva Raamat ja Loomingu Raamatukogu!
Plakati autor: Emma Leeloo Dillon
Festivali lühikirjeldus
Festivali eesmärk on tuua kokku võimalikult paljude erinevate kogemuste ja erinvatest vanustest kirjandushuvilisi ning arendada nende vahelist dialoogi. Muuhulgas katsetame konverentsi osas struktuuri, kus kõnelevad vaheldumisi kirjandusteadlased ja tudengid/äsja lõpetanud. Samuti on kuulajateks oodatud kõigis vanustes ja kõigi kogemustega huvilised!
Päeva alustame juba 9.45, mil saab kooli peal kuulda poeetilisi helirännakuid. Kevadise ELU projekti "Lugemine loeb" (juhendajad Andra Kütt-Leedis ja Merli Vajakas) osana esineb Astra maja teadlaste foorumis kirjanik Urmas Vadi. Astra kohvikus Astrarium ja Terra kohvikus Oaas esitavad tekste ÜDI liikmed.
11.45–12.15 toimub Astra majas teadlaste foorumis kirjandusviktoriin, kuhu on oodatud osalema kaheliikmelised meeskonnad – tule pane oma teadmised proovile! Parimatele on legendaarne Loomingu Raamatukogu pannud välja auhinnad!
Konverentsi osas astuvad üles neli tudengit/äsja lõpetanut ja neli kirjandusteadlast, kelle mõtisklused ulatuvad eesti nüüdisluulest soorollideni kirjanduses ning nüüdisromantikast kirjanduse kui aktivimsi vormini. I ettekannete plokis kõneleb R. Lotman surmast ja leinast eesti nüüdisluules, M. Dorogova vaatleb Mehis Heinsaare psühhogeograafiat, J. Kuznetski mõtiskleb kirjandusest kui aktivismi vormist ja L. Iling arutleb keskkondlikkusest nüüdisproosaluules. II ettekannete plokis räägib K. Sisask soorollidest (nais)krimikirjanduses, T. Nagel mõtiskleb S. Grigorjeva luulest, H. Krull läheb viraalseks ning L.-L. Tõldsepp ja A. Tamming vaatlevad armastust nüüdisromantikas.
Festivali pealkiri "Röögatus!" küsib, miks üldse tegeleda kirjandusega ning kas ja kuidas saab kirjandus maailma muuta. Nende küsimuste üle arutlevad pikemalt vestlusringis kirjanik ja Eesti Kirjanike Liidu esiisik Maarja Kangro, kirjandusteadlane ja -didaktik Joosep Susi ning kirjandusteaduse magistrant Leon Hagel.
Õhtu lõpetame kell 19.00 loomingulistel radadel galeriis 1826 (Tatari tn 64), kus oma tekste esitavad Kristjan Haljak, Elo Viiding, Kalju Kruusa, Marie Ojamaa, Robin Lek, Jürgen Rooste, Ivar Sild, Hasso Krull ja Maarja Kangro. Kui õhtu lõppedes on veel aega ja jaksu, saavad vabal laval esineda ka kuulajad. Kohapeal on ülal spetsiaalne fotonäitus ning pakume söögi- ja joogipoolist.
Sündmus on ka Facebookis!
Festivali täpne ajakava, koos pikemate sündmuste kirjeldustega, on leitav altpoolt.
Päevakava
Päeva alustame avalike lugemistega kell 9.45 ja need kestavad terve pooletunnise vahetunni. Kevadise ELU projekti "Lugemine loeb" (juhendajad Andra Kütt-Leedis ja Merli Vajakas) osana esineb kirjanik Urmas Vadi. Kõik huvilised on oodatud kuulama!
Poeetilisi helirännakuid saab kogeda järgmistes kohtades:
teadlaste foorumis Astra majas (suur avatud ala kohe sissepääsu juures) – Urmas Vadi;
Astra maja kovikus Astrarium – ÜDI liikmed;
Terra maja kohvikus Oaas – ÜDI liikmed.
Kui Tallinna Ülikool on sinu jaoks uus avastusretk või vajad meeldetuletust, siis Astra majaplaani koos teadlaste foorumi ja Astrariumiga leiad siit: https://www.tlu.ee/silva-ja-astra-majaplaan
Terra majal kaarti pole, aga Oaasi ei ole ka raske leida: sisene majja Narva mnt poolt ja kohvik Oaas on kohe paremal.
Kirjandusviktoriin toimub Astra majas teadlaste foorumis. Viktoriinis saab osaleda kaheliikmelise meeskonnaga - haara sõber kaasa või tule avatud meelega ja leia uus tuttav sündmuselt, vajadusel aitame sellega. Kahele parimale meeskonnale on Loomingu Raamatukogu pannud välja auhinnad: esimese koha võitjad saavad aastaks LR-i tellimused ja teine koht valiku juba ilmunud LR-i teoseid!
Kui oled mures, et viktoriin lõpeb täpselt loengu alguses, siis ole mureta: lõpetame mõned minutid varem, et jõuaksid ilusti loengusse.
I ettekannete plokis vaatleme eesti nüüdisluulet erinevatest perspektiividest (R. Lotman ja L. Iling), uurime Mehis Heinsaare psühhogeograafiat (M. Dorogova) ja mõtiskleme kirjandusest kui aktivimsi vormist (J. Kuznetski). Uuri lähemalt kõigi esinejate ja ettekannete teemade kohta altpoolt.
Ettekannete plokile järgneb 15 minuti pikkune sirutus- ja söögipaus aula ees.
Ettekanded toimuvad Tallinna Ülikooli aulas ehk ruumis T-324, mis asub Terra maja kolmandal korrusel. Majja pääseb Narva mnt poolt ja läbi teiste majade. Festivali päeval on kooli peal suunaviidad, mis juhivad sind ilusti õigesse kohta!
Ettekanne: Eesti eleegia: surma- ja leinapoeetika nüüdisluules
Sisu: Ettekandes vaadeldakse seitsme eesti sel sajandil ilmunud leinale või mälestamisele pühendatud luulekogu. Vaatluse alla võetakse, kuidas on neis kujutatud surma ja lahkunut ning lüürilise mina leinaga seotud seisundeid. Samuti heidetakse pilk nende tekstide poeetikale.
Tutvustus: Rebekka Lotman on maailmakirjanduse kaasprofessor Tartu Ülikoolis.
Ettekanne: Mehis Heinsaare psühhogeograafia: kuidas ja milleks rännata omaenese hinges
Sisu: Mehis Heinsaar on eesti nüüdiskirjanduse silmapaistvamaid autoreid, prosaist, luuletaja ja esseist, tänu kellele on meie sõnavarra lisandunud sõna hingerännak. Need rännakud kannavad erilist tähendust nii Heinsaare kui ka tema tegelaskujude jaoks. Hinges rändamist ja oma sisemise Hiiumaa avastamist nimetab kirjanik psühhogeograafiaks. See on poeetiline autoteraapia, mille keskmes on emotsionaalsete seisundite kirjeldamine looduslike metafooride abil. Samuti on psühhogeograafia omapärane tekstiloomestrateegia, mis aitab kirjutada lühemaid ilukirjandusteoseid või otsida jutuideid. Ettekanne käsitleb, millist rolli mängib psühhogeograafia Heinsaare loomingus ning milleks üldse omaenese hinges rännata.
Tutvustus: Mariia Dorogova on Tallinna ülikooli doktorant-nooremteadur ja tõlkija. Bakalaureuse- ja magistritöös käsitles ta Heinsaare loomingut. Praegu uurib ta idaeurooplase identiteeti eesti ja ukraina siirdeajastu proosas.
Ettekanne: Kirjandus kui aktivismi vorm keskkonnamurede ajastul
Sisu: Elame polükriisi ajastul, kus keskkonnakriis on ehk kõige teravam, sest sellega ristuvad paljud teised kriisid ja see puudutab otseselt nooremat põlvkonda, kelle tulevik oleneb meie ühise oleviku otsustest ja tegudest. Ettekanne keskendub kirjanduse rollile selles keerulises protsessis: kuidas näitab kirjandus inimese ja looduskeskkonna põimitust? Kuidas töötab kirjasõna aktivismi vormina tõejärgses, polariseerunud maailmas?
Tutvustus: Julia Kuznetski peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva ingliskeelne kirjandus, kirjandus-ja kultuuriteadus, keskkonnahumanitaaria, uusmaterialism, ökofeminism, sinihumanitaaria, soouuringud ja rahvusteülene kirjandus. Ta omab nii magistri- kui ka doktorikraadi kirjandusteaduses. Hetkel kirjutab monograafiat keskkonna, ajaloo ja mälu põimumisest tänapäeva naiskirjanike loomingus.
Ettekanne: Keskkondlik häälestus eesti nüüdisproosaluules
Sisu: Ettekandes tutvustab Liisi lühidalt oma magistritööd "Ökomarksistlik vaade eesti nüüdisproosaluulele". Ta selgitab, mis on ökomarksism ning mil viisil väljendub eri nüüdisluuletajate loomingus keskkondlik häälestus.
Tutvustus: Liisi lõpetas 2025. aasta kevadel kirjandusteaduse eriala ning uurib keskkonnatemaatika väljendusviise nüüdisluules. Luuletab veidi ise ka ning töötab Eesti Kirjanike Liidus.
II ettekannete plokis mõtiskleme soorollidest (nais)krimikirjanduses (K. Sisask), vaatleme lüürilist subjekti S. Grigorjeva luules (T. Nagel), läheme viraalseks (H. Krull) ja rändame nüüdisromantikas (L.-L. Tõldsepp ja A. Tamming). Uuri lähemalt kõigi esinejate ja ettekannete teemade kohta altpoolt.
Ettekannete plokile järgneb 30 minuti pikkune sirutus- ja söögipaus aula ees.
Ettekanded toimuvad Tallinna Ülikooli aulas ehk ruumis T-324, mis asub Terra maja kolmandal korrusel. Majja pääseb Narva mnt poolt ja läbi teiste majade. Festivali päeval on kooli peal suunaviidad, mis juhivad sind ilusti õigesse kohta!
Ettekanne: Mõrv ja sugu: soorollide areng (nais)krimikirjanduses
Sisu: Ettekanne vaatleb krimikirjandust kui peeglit, mis lisaks mõrvaloole kajastab ühiskonnas parajasti kehtivaid väärtusi. Tegelaste rollid, eriti sooga seotud ootused ja võimalused, on aja jooksul teinud läbi märgatavaid muutusi, alates klassikalise detektiiviloo suletud maailmast tänapäevaste palju mitmekihilisemate kujutusteni.
Tutvustus: Kaia Sisask töötab TLÜ humanitaarteaduste instituudis prantsuse kirjanduse ja kultuuri dotsendina ning tegutseb prantsuse ilu- ja mõttekirjanduse tõlkijana.
Ettekanne: Lüüriline subjekt kui vastupanu ja kaasamise vahend Sveta Grigorjeva luulekogu “Frankenstein” näitel
Sisu: Sveta Grigorjeva kolmas luulekogu “Frankenstein” (Suur Rida, 2023) on saanud erakordselt sooja vastuvõtu osaliseks ja osutunud rikkalikult ainest pakkuvaks uurimisobjektiks. Luulekogu retseptsioonis rõhutatakse varasemast enam Grigorjeva esteetilist nõudlikkust ja poeetika teadlikku rakendamist poliitika vormimiseks. Ettekanne püüab heita valgust luulekogu poliitilisusele subjektiloome perspektiivist. Nüüdisaegsele lüürikateooriale toetudes uuritakse, kuidas on lüüriline subjekt Sveta Grigorjeva luulekogus „Frankenstein“ (de)konstrueeritud ning kuidas seeläbi vastustatakse kehtivaid võimusuhteid ning pakutakse välja uusi olemise ja tajumise viise. Ettekanne toetub 2025. aasta kevadel kaitstud magistritööle “Lüüriline subjekt Sveta Grigorjeva luulekogus “Frankenstein””.
Tutvustus: Teele on värskelt lõpetanud kirjandusteaduse magistri eriala. Ta on kirglik lugeja ja kibe korraldaja. Teelet huvitavad asjade allhoovused, “normaalsuste” läbivalgustamine, subjektiloome ja keele vägi.
Fotograaf: Kerttu Art (Kerttu Seema)
Ettekanne: Halleluuja, lähme viraalseks
Sisu: Juttu tuleb kahest asjast: Kas viirus on sõber või vaenlane? Kas hüpnoosile saab vastu panna?
Tutvustus: Hassu Krull on eesti mõtleja, kirjanik ja tõlkija.
Ettekanne: Ilus, valus ja veidi petlik: armastus ja suhterealistika nüüdisromantikas
Sisu: Ettekandes tehakse põgus ülevaade hetke kuumimatest moevooludest BookTokis. Vaadeldakse, millised on noorte lugejate seas populaarseimad teemad ning millist mõju võib avaldada nüüdisromantika lugejate ettekujutusele armusuhetest.
Tutvustus: Aleksander ja Laura-Liisa on mõlemad Tartu Ülikooli eesti kirjanduse bakalaureuseastme tudengid ning juhivad Tartu Ülikooli kirjandusringi Ellips.
Festivali pealkiri "Röögatus!" küsib, miks üldse tegeleda kirjandusega ning kas ja kuidas saab kirjandus maailma muuta. Nende küsimuste üle arutlevad pikemalt vestlusringis kirjanik ja Eesti Kirjanike Liidu esiisik Maarja Kangro, kirjandusteadlane ja -didaktik Joosep Susi ning kirjandusteaduse magistrant Leon Hagel.
Vestlusring toimub Tallinna Ülikooli aulas ehk ruumis T-324, mis asub Terra maja kolmandal korrusel. Majja pääseb Narva mnt poolt ja läbi teiste majade. Festivali päeval on kooli peal suunaviidad, mis juhivad sind ilusti õigesse kohta!
Tutvustus: Maarja Kangro on seni avaldanud 17 raamatut, praegu tegutseb kirjanike liidu esiisikuna. Ilukirjandus on talle andnud võimaluse öelda asju, mida muul viisil öelda ei saa.
Tutvustus: Joosep Susi on lürikoloog ja kirjandusdidaktik, kelle peamised uurimisteemad on seotud luuleteooria, (eesti) nüüdisluule ja kirjandusõpetusega.
Tutvustus: Leon Hagel on kirjandusteaduse magistrant, kes valib lugemismaterjali enamasti kaanekujunduse järgi. Ta on eelnevalt lõpetanud prantsuse keele ja kultuuri eriala ning tegeleb nüüd õppetöö kõrvalt aeg-ajalt ka tõlkimisega.
Õhtu lõpetame loomingulise olemisega galeriis 1826 (Tatari tn 64). Loominguliste etteastetega astuvad üles Kristjan Haljak, Elo Viiding, Kalju Kruusa, Marie Ojamaa, Robin Lek, Jürgen Rooste, Ivar Sild, Hasso Krull ja Maarja Kangro. Kui esinejate järel on veel aega ja jaksu, saavad vabal laval üles astuda ka kuulajad. Galerii seinasid kaunistab spetsiaalselt festivaliks üles pandud fotonäitus. Kohapeal on nii söögi- kui ka joogipoolist.
Galerii 1826 asub aadressil Tatari tn 64, kuhu koolist saab mugavalt trammiga nr 3: istu peale kooli ees ja tule maha Vineeri peatuses – Tatari 64 on kohe üle tee. Galerii asub neljandal korrusel ruumis 414. Üles saab sõita liftiga.